New York Herald, 15.10.1900, Filipiini-Ameerika sõja esimesel aastal
"I wanted the American eagle to go screaming into the Pacific ...Why not spread its wings over the Philippines, I asked myself? ... I said to myself, Here are a people who have suffered for three centuries. We can make them as free as ourselves, give them a government and country of their own, put a miniature of the American Constitution afloat in the Pacific, start a brand new republic to take its place among the free nations of the world. It seemed to me a great task to which we had addressed ourselves. But I have thought some more, since then, and I have read carefully the treaty of Paris [which ended the Spanish-American War], and I have seen that we do not intend to free, but to subjugate the people of the Philippines. We have gone there to conquer, not to redeem. It should, it seems to me, be our pleasure and duty to make those people free, and let them deal with their own domestic questions in their own way. And so I am an anti-imperialist. I am opposed to having the eagle put its talons on any other land." --- Mark Twain
Ma arvan, see olukord on küllaltki sarnane sellega, mida näeme ameerikas praegu: Iraaki mindi hurraa ja rahva (enamiku) toetusega, nüüd on kaka püksis ja kõik süüdistavad vaest Bushi :D
Tegelikult on diil Ameerika-Filipiini sõjaga täpselt sama, mis oli WW II (Teine Maailmasõda) Jaapani ja USA ning praegu USA ja Iraagi vahel (Okei, jah, Jaapan oli tõesti ise agressor, mitte vastupidi). Filipiinid võeti üle, eesmärgiga luua seal stabiilne valitsus. 1935 aastal anti Filipiinidele iseseisvus (10-aastase üleminekuperioodiga). Üldiselt on seis ikka selline, et "Meie kord on parim kord". Nii Jaapanis WW II lõpul kui nüüd Iraagis pandi sisuliselt püsti "uus kord" USA eeskujul. Püüti seda ka Vietnamis teha, aga ei mänginud välja, hipid hakkasid pinda käima. Kuradi hipid, noh :D
See on üldse ameerika sõdadega üks tavaline probleem: Alguses on neil vähemalt oma rahva toetus, pärast saab aga omadelt ka kõige rohkem kriitikat (Vietnam ehe näide). Hmm...
"Kuhu küll kõik mälu jäi,
mis on sest nüüd saanud..."
Võiks arvata et pärast sama nalja väga mitmekordset kordamist võiks mõlemad pooled aru saada, et siin on muster.
Samas... Ei teagi mis sest arvata: Jaapan on ju väga hästi arenenud pärast USA okupatsiooni, ja Lõuna-Korea vehib jõudsalt järele, mõlemad on ostujõult per capita tugevamad kui näiteks... hmm, Eesti oma 40 kohaga?
Samas... Filipiinid hiilgavad hetkel ainult oma saja aasta jooksul kümnekordistunud populatsiooniga, maailma majanduses (Jällegi ostujõud per capita, muidu oleks olukord meie endi jaoks lihtsalt liiga nutune :D) on nad 122. kohal. Iraak on sealsamas lähedal.
Aga see on ka üpris lihtsalt seletatav. Korea on ikkagi maailma üks vanimaid tsivilisatsioone (isal ja pojal Kim'il õnnestus asjad Põhjas lihtsalt liiga perse keerata :D), ning Jaapan pole ka just tita...
Kurat. Iraak, Tigrise ja Eufrati vaheline ala, on ju ka üks üldiselt tunnustatud tsivilisatsiooni hälle, ja tõenäoliselt kirjakunsti sünnikoht :D
Okei. Oli huvitav teiega vestelda, aga nüüd olen ma selle postituse kallal veetnud juba 4 tundi, ilma mingile järeldusele jõudmata. Wikipeedia on tore koht kui oma kahtlustele kinnitust tahad saada, veel parem siis, kui selle kõrvale kohe uusi kahtlusi tekitada tahad ja ideaalne siis, kui on aega huvi pärast muud sodi teema kohta kõrvale lugeda, kuna informatsiooni on lihtsalt liiga palju :D. Minul, nagu teada, ei ole aega, ja kui ma kõik mis ma selle teema kohta teada sain, nüüd siia kirja paneks, oleks tõsiseid probleeme mu hullumajast väljas hoidmisega, grafomaania diagnoosiga.
Pealegi tahtsin ma üldse millestki muust rääkida:
MLF (Multilateral Force) oli idee, mis käidi 60-ndatel USA poolt välja vastukajana NATO Euroopa liikmete kurtmisele, et Euroopa tuumarelvakaitse Venemaa vastu oli suures osas USA kätes. Ameeriklased pakkusid lahendusena ühtset NATO laevastikku relvastatud tuumalõhkepeadega "Polaris"-rakettidega. Selleks ajaks oli ka Lääne-Saksamaa NATO liige, ning USA administratsiooni kritiseeriti mõnevõrra omal maal selle eest, et vanadele vaenlastele taheti nüüd tuumarelv anda. Sel teemal ka järgmine lookene:
Tom Lehrerilt on teisigi häid lugusid, soovitada võin "New Math" täisversiooni (8-ndsüsteemiga :D)
(Ahjaa, MLF ei saanud kunagi reaalsuseks, kuna see ei meeldinud UK-le. Britid väitsid nimelt, et pealveelaevastik oleks liiga haavatav. Nemad tahtsid asja teostada allveelaevadega. USA vihjas neile, et sellisel juhul oleks asi ikkagi suures osas USA mäng, kuna USA oli ainus NATO liige arvestatava tuumaallveelaevastikuga.)
Muide, lihtsalt, et juhuks kui kunagi vaja peaks minema: Mark Twaini kodanikunimi oli Samuel Langhorne Clemens.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar