pühapäev, 23. märts 2008

Nunuh, vaheaja lõpuni on jäänud 35 minutit, referaat on alustatud, homseks tuleb veel Remarque töö ära teha (see juba liiga kaua võlgu või mis?). Dago mängib muusikat, vahele Enyat ja E.S. Posthumust, kõrval õlu.. nii need mõtted tulevad, mis paberile panna sobivad. Loodetavasti. Või siis paneb see õllehumal mind lihtsalt magama.
Homme võiks kelgutama minna, ikkagi viimane lumi tõenäoliselt ja ka ainus tõsiseltvõetav lumi sel aastal. Kes lööksid kampa? Ehh, nagunii seda keegi enne homset ei loe, käin klassis idee välja parem.

Head ööd ja head ärkamist, niipalju kui see meie ebanormaalselt varajaste koolitundide algusega võimalik on. Vähemalt saab varem vabaks.

laupäev, 22. märts 2008

<geek alert>
<DerKazzch> "All warfare is based on deception.
Hence, when able to attack, we must seem unable;
when using our forces, we must seem inactive;
when we are near, we must make the enemy believe we are far away;
when far away, we must make him believe we are near." - Sun Tzu
<DerKazzch> Apparently Sun Tzu thinks that armies can induce packetloss.
</geek>

Kellel veel oli mõte, et "Oh kui palju jõuab vaheajaga ära teha. Kõik vanad võlad õpsidele ja asjad, mida ammu teha tahetud jne...?"
Kellel veel on mõte, et "Kuhu kurat see nädal kadus? Mul veel kõik vanad võlad õpsidele vaja ära teha. Omad asjad tuleb vist järgmiseks vaheajaks tallele panna?"

Oli plaanis mulgi referaat valmis teha ja Remarque kokkuvõte ja Traat läbi lugeda (mis raamat see oli üldse?), aga reaalsus on see, et ma olen kolm päeva koristanud. Kevad, noh. Ja remont.

Meh. Liiga palju ei saa kurta, on mugavam küll, kui raamaturiiulilt iga natukese aja tagant midagi maha ei libise. Ja kui muusika ka mängib, siis võib koristamine päris lõbus olla (kõige rohkem segamini on tuba ikkagi koristamise ajal).

Hm... eile sai nagu tuba köetud, aga kuradi külm on ikka. Kevad tuli ja tõi talve, või vähemalt talvised temperatuurid. Sellega seoses mul täna imelik unenägu: Millegipärast sõitsime me perega kusagile, ja sõidukiks oli Chevy Van. Isa oli roolis, aga miskipärast oli teda tagapool vaja (ema ja vanaema vaidlesid millegi üle, nii et ta tõusis rooli tagant püsti ja läks sinna (auto liikus). Mina siis hüppasin rooli taha ja sõitsin edasi. Kõik läks hästi, kuni järsku vaatan, mingi must mikrobuss vastassuunavööndis, liigub mulle vastu. No okei, möödasõitja, ootan et ta tagasi oma rajale keeraks, lasen rahulikult edasi. Järsku vaatan, buss seisab. Midagi, pidurid põhja. Aga tee oli libe, pidurdusteekonnaks kujunes poolteist kilomeetrit (mis teooriga, ei tea.) ja selle teekonna alguses õnnestus see mikrokas ka ära rihtida (kergelt. ei midagi hullu). Pärast aga ei uskunud keegi, et buss seisis vastassuunavööndis (omad kaasa arvatud) ja ka bussi enda juht ei tunnistanud seda, ehkki mõlkide ja pidurdusjälgede asukoht seda selgelt tõestas. Ja hetkel, mil ma juba õige vihaseks sain, ärkasin üles, kuna ema kutsus sööma. Ideid, unenäoseletusi? Oodatud.

Südamest loodan, et see jutt oli sama koherentne, kui see minu peas tundus.

kolmapäev, 19. märts 2008

"Brötkock porr!!!" - Janno

Enne kui postituse juurde jõuan, pean ütlema, et Blogger on oma lehte disainides väga head tööd teinud, kui oskusi on, võib pea kõike muuta. Oskusi mul, loomulikult, pole.

In other news, ma käisin Rootsis (uudis v asi). Oli täitsa okei ettevõtmine, sai nalja ja ka kultuuri (ei olnud mingi puhas joomatripp, ma tarbisin üldse vaid 4 õlut ja ühe koksi), kaarte mängitud (pokker, teistsugune pokker, Texas Hold'em pokker, küüned perse ja turakas), Starlight Lounges mõnusalt aega veedetud, Air Hockeyt mängitud (2x Railiga viiki), häid ja halbu tuttavaid kohatud, Vaasa muuseumis käidud, palju pahna söödud, raha raisatud ja hot-dogimüüjaga eesti keelt räägitud.

Enne seda, nädalavahetuse esimesel päeval oli Enelisi sünnipäev, mis leidis aset Õismäel Enelisi sõbranna korteris. Ka seal ma vana kainik ei joonud, kuna olin autoga. Hiljem liiguti edasi levikasse (baar v pubi v joomaplats, ei teagi kohe, nimega "Levi'st väljas"), kohta, kuhu ma tõenäoliselt niipea uuesti ei satu. Muusika oli küllaltki hea ja õlu odav, kuid sealne seltskond on minu jaoks liiga alternatiivne. Kollektiivselt.
Kingituseks tegin Enelisile pildi temast endast, ja see on esimene joonistus elus, millega ma ise enam-vähem rahul olen (ehkki seda, mis seal kõik veel valesti on, tean ma väga hästi).

Enne seda oli veel Kuum Tõhg 2008 nagu Viki Vassiljev selle ümber ristis, mille jaoks oligi see valgusrežii, millega ma kolmapäeval kella poole 3-ni tegelesin (vt. Twitter). Üritus läks korda, afterparty läks metsa poole nagu eelmine aastagi. Ma pole pohmakaga harjunud, järgmise hommiku esinemine ei olnud just väga energiline ja oli ühtlasi esimene etteaste kooli laval, mida ma ei teinud ülikonnas.

Ah jaa, Rootsist veel niipalju, et Bacardi Razz ei ole hea asi, vähemalt minu arvates.

laupäev, 8. märts 2008

Nihh. Jõgeva esimene päev möödus hästi. Põhiline: see Jõgeva Sündmus on ära olnud, mis tekitab selle tunde, et asi on asja ette läinud. Konkurs konkursiks.
Sel aastal oli selleks kontselt, esinesid Eesti Kaitseväe Segakoor, Mikk Dede ja miski bänd, mis keskendudnud Alo muusikale (bändikad olid emotukad,aga mängida oskasid). Kogu saal laulis "Isamaa ilu hoieldes" ja "Kaunimad laulud." Rohkem ei jõua praegu kirjutada, Joonatan tahab oma läpakat tagasi.

reede, 7. märts 2008

Nunih. Jõgeval nüüd. Äratus kell 6, mis oleks mulle jätnud piisavalt aega, et varuga Balti jaama rongile jõuda. Loomulikult ärkasin ma kell 6 üles. Ja siis ärkasin uuesti 6.30, mil plaanitud uksest väljumiseni 15 minutit. Dušš, söök ja nobe pakkimine hiljem tormasin peatuse poole, reisikott, seljakott, ülikond ja makk näpus. Vedas, jõudsin.

Kogu Jõgeva kraam läheb sellesse postitusse, nii et see võib aeg-ajalt pikeneda...
Miks ma Jõgeval olen? ("Õps käskis!" ütleb Joonatan): Alo Matiiseni Muusikapäevad

neljapäev, 6. märts 2008




You Are An ISFP



The Artist



You are a gifted artist or musician (though your talents may be dormant right now).

You enjoy spending your free time in nature, and you are good with animals and children.

Simply put, you enjoy beauty in all its forms and live for the simple pleasures in life.

Gentle, sensitive, and compassionate - you are good at recognizing people's unspoken needs.



In love, you are quiet and sweet yet very passionate. You love easily.

You have an underlying love for all living things, and it's easy for you to accept someone into your heart.



At work, you do best in an unconventional position. You express yourself well and can work with almost anyone.

You would make a good veterinarian, pediatrician, or composer.



How you see yourself: Sympathetic, kind, and communicative



When other people don't get you, they see you as: Incompetent, insecure, and overly sensitive



Ei tea... ei klapi päriselt.

Madli soovitatud sootesti ei saa praegu teha, Tickle.com on maas omadega. Eks pärast teen PS-i...

Igatahes: Peab hakkama pakkima Jõgeva jaoks.

Ja ma panen vist siia lehele Twitteri kasti, kui saan.

PS: Tegin veel kaks testi, millest üks on... noh, praht on vist selline leebe väljend olemas.

Üks test oli Madli soovitatud sooidentiteedi test. Seal sain teada, et olen 16% naiselik (ja vastavalt 84% mehine).

Teine, see praht, oli mingi Ayurveda kehatüübi test. See küsis mult esimese küsimusena, kas ma olen keskmisest suurema või väiksema kehaehitusega, 14-ndana kas mu seedimine on kiire ning veel kusagil, kas ma lõhun vihasena asju. Ja kas sa näe, tulemused anti mulle jumala õiged :D Ma olevat suuremat kasvu, aeglase ainevahetusega kehatüüp, kes tõenäoliselt on rahulik. Geniaalne! Ma poleks ise selle peale tulnudki!

kolmapäev, 5. märts 2008

Geee...hhh unine vässu ja sassu koll siinpool.

Võtsin täna kätte ja hakkasin kultuuriloo refeka materjali uurima. Lõpuks.
Propaganda on huvitav asi, ma vist võtan millagi kätte ja loen terve selle raamatu läbi. Tegu Katrin Aava "Veenmiskunstiga." Välja on toodud kõik retoorika põhimõtted ja mis tähtsam, demagooglia trikid, millega meie aju iga päev pestakse. Ohtlikud kurvid, punased heeringad ja nii edasi.

Millal oli viimane kord, kui rahvastepalli mängitud sai? Minu meelest oli algkoolis viimane kord, ehk siis täna läksid käiku 8 aasta tagused oskused (minu puhul nende puudumine... ma vihkasin rahvastepalli miskipärast).

Kyuun!, ikukara. Arigato kosaimas, bai~!

pühapäev, 2. märts 2008

I'm back.

Teatava surve tõttu olen vist sunnitud selle blogiga edasi tegelema... kui tuju on. Ma ütlesin kohe alguses, et mul ei ole aega ega viitsimist sellega tegelda.

Vaatasin täna üle pika aja telekat, whoo. Margerit nägin kah. Superstaari saates on ta koguni nii tähtsal kohal, et tema nägu võib iga saate lõpus näha.

Vahepealse aja kokkuvõte (alates eelviimasest postitusest):

Käidud on: Anijal laululaagris, koolis, apteegis, tanklas, elektroonikapoes, TTÜ-s, kodus, kuuris, internetis, dire kabinetis, vihma käes, autos ja autoga, jala, käte peal, tagurpidi, poes, uksest, aknast, saunas, Marti juures (või Marti juures saunas, need võib ühte ka lugeda), Kristiine spordihallis. Ninali pole käinud.

Saavutatud on: Anija kontsert ilma massiivsete käkkideta, koolis töölepingu lõpetamine, kahekordne päeva meister ping-pongis (osalejaid 4), väike plastikumõlkimine, 3 nädalat kestev nohu, kokku pandud umbes viieteistkümne nimetusega koolitööde nimekiri, mis ära tuleb teha ja mida ma teha ei viitsi (niipalju siis lubadusest...), vaadatud läbi Hagane no Renkinjitsu (Full Metal Alchemist) ja propageeritud inimestele Cowboy Bebopi.

Tõsiselt, inimesed, proovige vähemalt Cowboy Bebopi vaadata. Kui teie arvamus animest on kujundatud Dragonball Z ja Digimoni järgi, siis ma saan aru, et see ei saa teile meeldida. DBZ ja Digimon on jaapani Tom&Jerry, ja on pmst mõeldud mängukaartide reklaamimiseks. Cowboy Bebopi sihtgrupp on täiskasvanud ja kvaliteet on vastav. Kui ise ei leia, ma olen nõus teile DVD või minu pärast CD-de peal selle tooma.

Jup, minust on vist otaku saanud. Kahju kohe...

Igatahes, kooli tehniku-administraatori-remondimehe-võtmehoidja ametist olen nüüd vaba, homme annan võtmed ka ära. Ja väga hea, sest itti ei tule. Ma tõsiselt kahtlen, kas ma midagi infotehnoloogia alast õppima lähen. Pigem füüsikaõpetajaks. Või midagi arvutigraafika või helitöö alast, aga selles pole ma kuigi tugev ja pealegi nõuab helitöö solfedžot, mida ma olen kõigest umbes veerand aastat võtnud. Sõjaväes on aega kõigi võimaluste üle korralikult järele mõelda (mis ma vaene mehekene siis teen, kui mind vastu ei võeta? Siis kõik plaanid puhta segi). Kui ma füüsikaõpetaja tee jalge alla võtan, siis vb saab Madli ka oma tahtmise ja ma lähen Tartusse õppima...

Kell on 0:00. Aeg postitada

PS: ma pean enda Time Zone vist Bagdadi peale muutma, blogger lollpea ei saa aru, et meil on siin talveaeg.