reede, 22. veebruar 2008

laupäev, 16. veebruar 2008

Väga hea flash animatsioon.
The Bendito Machine

reede, 15. veebruar 2008

Põhjendus...

Miks ma nakaua ülemailmsest ämblikuvõrgust väljas olen olnud. Põhjus lihtne: arvuti hakkas mäkra mängima. Niisiis, sai Aknad uuesti peale pandud (ja siis veel üks kord), graafikakaardile pisut kondekaid külge joodetud, ja nüüd on kõik jälle korras. Isegi väline kõvaketas on nii, nagu peab, tööle hakanud.

Miks ma koolist puudun. Põhjus lihtne. Teisipäeva õhtul jäin ma haigeks, vist sain pärast (mitte peale) kehalist kasvatust filmiringi poole rutates tuult.

Miks mul präägu naerunägu ees on. Raili võttis just ühendust (just siis, kui ma eelmise lõigu lõpetasin), ütles, et mu saksa eksami tulemused olid kas 86 v 89, midagi 80-ga. Hei, mina olen rahul :D

pühapäev, 3. veebruar 2008

Mälumäng ja rets auto

Täna oli Eesti juunioride mälumängu meistrivõistlused. Kuhu me hiljaks jäime. Kuna isa ei leidnud auto dokumente üles ning kuna poolel teel otsustas auto kõik elektriga seonduva välja visata, süüde kaasa arvatud. Mats ja pimedus, ohutuled ka ei töödanud. Midagi, auto tee äärde, kapott lahti. Marti pani tähele, et üks juhe oli aku serva sisse sulanud. See juhe (generaatorist akusse) oli läbi põlenud, ja ilmselt oli kusagil mingi kaitserelee rakendunud. Sest kindel oli see, et tegu ei olnud peamassijuhtmega. Liiga peenike.

Selline ma nüüd olen, pidin ju mälumängust rääkima.
ÕHG-st oli 2 võistkonda, meie saime 55 punkti (b-klassi võistkond sai 44, ajee! (ja hea et Harti ei tulnud, muidu oleks meil segavõistkond olnud), umbes 8-ndad. Emm... jah, kodulehel veel tulemusi pole. Ühesõnaga, ei usu et me edasi saime, tegu oli nimelt eelvooruga :D

PS: Tuleb välja, et punktide arvestuses saime ikkagi edasi.

reede, 1. veebruar 2008

Vaba lava

Täna oli Vaba Lava. Taas garderoobis, ainult et teises otsas kui esimene kord. Mulle tähendas see kõva siblimist ja paari esinemist aja täiteks. Siblimine siblimiseks, aga ma tõesti lootsin, et sel aastal on publik aktiivsem kaasa lööma.
Tuhkagi.
Publik koosnes enamasti 7-10 klassist (nägude järgi), ja oli ülimalt häbelik. Vaba lava mõte on selles, et iga lambikas võib oma etteaste teha ja teda ei naerda välja. Ent ikkagi olid kõik nii kartlikud, ehkki laval näidati korduvalt, et kvaliteet ei ole kuigi tähtis (mina mängisin "Kuupaiste sonaati," for f*** sake, kvaliteet oli allpool skaalat). Lõppkokkuvõttes esineti ca 20 etteastega 7-lt erinevalt pundilt. ca 7-s etteastes mängis kitarri üks ja sama inimene. Mitte halvasti. Aga oleks tahtnud, et publik rohkem kaasa lööks. Kurat võtku seda eestlase tagasihoidlikkust, ikka peab keegi teine tola tegema, ise jumala eest valguselaiku ei satuks.
Muidugi, õhtujuht oleks ka võinud pisut aktiivsem olla. Kutsuda lapsi lugema ja nii edasi-tagasi, mitte istuma publiku seas vaikselt, oodates et keegi midagi teeks. Aga see pole kunagi tema lemmikürituste seas olnud, nii et...
Ühesõnaga, toimus vaba lava. Seda ma tahtsin tegelikult öelda.