kolmapäev, 30. juuli 2008

Maailma viis.

Sattusin öösel võrku surfates sellisele lehele: Swords to Ploughshares ehk mõõgad adrateradeks. Põhimõtteliselt on tegu kõnekujundiga, mis iseloomustab kas sõja lõppu (või vastupidises järjekorras, algust), või rahumeelseid kavatsusi, ning alguse on see saanud Piiblist (ja kuna kõik usutekstid on parajad plagiaadid varasematest usutekstidest, siis vb. ka juba varem). Igatahes, lehel on mainitud ka kahte tsitaati, mis minu meelest väga hästi tänapäeva maailma iseloomustavad:

"Need, kes oma mõõgad adrateradeks sepistavad, hakkavad enamasti nende heaks kündma, kes seda ei teinud." - Anon.
"Ja nad sepistasid mõõkasid adrateradeks ja adraterasid mõõkadeks ja nii edasi ja nii edasi ja nii tagasi." - 'Omamoodi maailmalõpp', Yehuda Amichai, 1958

Viimast võiks isegi pisut pikendada:

"Lõpuks sundis metalliväsimus neid kõiki K-Rautasse uut rauda ostma minema. Kes võitis? Ainult K-Rauta."

Kommentaare ei ole: