Ei ole rivaalitsemist TÜ ja TTÜ vahel...

Väljavõte Tartus koostatud õpikust:
"Tehnikaülikooli üliõpilane Tatikas sooritas eksamid ainetes "Õlid ja määrded", "Mutrid ja poldid", "Kardaaniteooria" ja "Nukkvõllindus" ning kogus 13 ainepunkti"

Hea ettekujutus TTÜ-st mida luua. Miks ainepunktide arv märgitud? Kuna see üliõpilane (ja kõik ülejäänud neli ülesandes mainitut) langeksid sellise ainepunktide arvuga ülikoolist välja (Täiskohaga bakalaureuseõpe: min. 15* ainepunkti semestris, 120 kolme aasta peale).

* Varem oli seal kirjas 17, aga see oli vale.

Võib-olla on see paranoia, aga kui mitte muud, siis koomiline vähemalt.

21:00

Meh.
Põhjus, miks ma selle ülesande peale päeval sattusin, oli see, et nagu ma täna päeval teada sain (Kokki laupäevane meilisats, mille ta väidetavalt saatis, eksleb ikka veel kusagil eetriavarustes ringi), oli täna õhtul algebra & geomeetria järeltöö võimalus. Ainus. Ja miski, mille ma kindlasti pidin ära tegema (kuna olin selle sisse maganud, ning kuna mind muidu eksamile ei lastaks, see viimane pole praegugi veel kindel.)

Niisiis möödus päev, mis pidi suhteliselt rahulik olema, pingelises geomeetriameeleolus. Bleh.

Korralikku kordamist selles aines poole semestri materjalide peale olevas töös ühe päevaga ära ei tee. Tasandi võrranditeni ja teist järku joonteni ma ei jõudnudki. Kui töö ära tuli anda, olin ma suhteliselt nõmedas meeleolus. Ma olin kindel, et sellega on mu kuulsusrikas ülikoolikarjäär esimese paugu saanud, ning järgmine semester möödub muhedalt suvakaid aineid õppides, kuna Algebra & geomeetria, eeldusaine pooltele reaalteaduste aladele, eksamile pääs sellel semestril kinni.

Jõudsin koju, pistsin nahka tatrapudru ja karbonaadi ülejäägid, häälestasin kitarri ära (see raibe ei püsi uue kaelaga enam üldse hääles, ehkki mugavam mängida on küll), seadsin pea kätele ja laud silmadele... ja tundsin surinat kannika all.

Erik teatas, et Arne Kokk oli just meiliga tulemused saatnud, ning et tal (ka tema oli küllaltki veendunud oma läbikukkumises) oli täpselt 5 minimaalselt vajalikku punkti tööst ning 14,5 punkti automaatelt eksamile pääsuks vajalikust 15-st praktikumipunktist saavutatud. Ja et võtku ühendust Mart Abeliga arvestustöö osas.

Enda teada olid mul kindlad ainult 2 punkti, maksimaalselt 4. 12-st. Seega ma ei uskunud eriti, et mind sama head uudised ootaksid... kuid leidsin, et kui ka 5 punkti kokku ei saanud, siis vähemalt oleks huvitav teada, kui palju puudu jäi . Ennäe. 0,5 punkti. Üle 5. Kokku 12, võta ühendust Mart Abeliga arvestustöö asjus.
Nagu... whoohoo!
tja.
Imelik on see, et me mõlemad oleme üpris kindlad, et see tulemus ei ole see, mille peale me vastasime. Arne Kokkist poleks seda küll uskunud, aga mul on tunne et neid 5,5 punkti on küll kõigest hingest venitatud ning need on selle maa peale üpris viledaks ning õhukeseks kulunud. Aga ma olen teise võimaluse eest tänulik, ühtlasi võtan tagasi kõik selle vähese halva, mis ma olen Kokki kohta kunagi suust välja ajanud.

Homme ühtki tööd ei ole. Mis tähendab et täna saab kontraks õppimise asemel... hoopis ära lõpetada MathCadi ja Exceli ülesanded.

Isa: Kangesti tahaks seda su nõu kuulda võtta ja igal õhtul kõik asjad korra üle käia, aga probleem on selles, et selleks lihtsalt ei ole aega, kui magada, süüa, ja pisut hingata ka tahta.

Ja nüüd tegutsema. Bleh.