teisipäev, 8. aprill 2008

Ida-Virumaa reis Sakslastega

Asooasoo, et tuleks nagu kirjutada?
Nuneh, alustame lõpu algusest. Ärasõit: 9:00 (nihkus u 7 minti edasi), bussiistmete magamisasendi sügavuste välja uurimine (esimene buss, kus magamisasend mingil määral pikaliasendiga sarnaneb...), mingi imelik muss raadiost.
Esimene peatus (peale tunnikest mõnusat uinakut... või kahte): Rakvere linnus. Tuleb välja, et kehamass on tasakaalumängudes väga oluline, et pimedas on kõik hirmsam, ja et timukad olid ühtlasi bioloogid.
Ahjaa, Kangro on sellele oma tarvale mõjusad munad teinud... mingil hetkel oli vähemalt pool naissoost sakslastest kogunenud just sinna, kust avanes parim vaade.
Next stop: Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum: Tuleb välja et elektriohutustehnika külaliste suhtes piirdub naljatleva hoiatusega "Mõnes kohas on rongiliinid voolu all kaa. Seal on 250 volti!", et kõik kaevandustöölised pidid olema kas kurdid või elukutselised Heavy-metallistid (tegelikult olidki, kui mõtlema hakata...), ning et seljanka 7 meetri sügavusel maa all kiletelgis võib sellest hoolimata hea maitseda, et ta seljanka on.
Aga kes iganes sinna plaanib minna, võtku paar puhtaid pükse ja kilesusse kaasa. Sealt on suht võimatu puhtana tagasi tulla, ja suvel ei ole lund ka, mis tundus savi eemaldamiseks parim vahend olema.
Sealt edasi suundusime emmm Valaste joa juurde. Pean ütlema, praegusel aastaajal, kõrvalt vaadatuna, meenutab see väga... suurendatud kusejuga.
Ööbimiskohta (Villa Marika, julgen soovitada, voodid on mugavad ja personal normaalne, Peipsi rand 2-minutilise jalutuskäigu kaugusel) jõudnud, ootasime kõik kannatlikult sööki, samas mööda maja ringi laamendades, leidmaks erinevaid vajalikke kohti nagu WC-d ja pesuruumid, samuti uurisime, kas olemas on saun. Tuli välja, et on, ning kaheks tunniks sai see ka tellitud. Enne aga õhtusöögiks praeliha, friteeritud kartulisektorid ja toorsalat.
Lasime naised enne sauna (kolmveerand kümme lendasid nad peale), otsisime endale tegevust. Mina ja Moritz vaatasime Simpsonite filmi (inglise keeles ingliskeelsete subtiitritega) ja mängisime Jengat, Tilman võttis sauna mitte läinud tüdrukud ette ja tagusid õhtu otsa mingit saladuslikku kaardimängu, mille olemust ma ei viitsinud välja uurida. Kummaga saunas rohkem tegeldi, saunatamise või joomisega, on teadmata. Igatahes tundus kõigil sealt 11 paiku välja löödud inimestel elu päris lill olevat, ehkki solvunud olid nad küll et mehed ka sauna tahavad.
Saun oli päris korralik, häid sõpru mahub lava ülemisele korrusele ehk kuus või isegi seitse, ja keris oli vastavat mõõtu. Temperatuur alguses oli paras, ent varasemad sealolijad olid vist pangetäite kaupa vett peale visanud või ei olnud nad lihtsalt viitsinud puid juurde visata, sest õige pea ei tulnud sealt enam leili peale "VUSS!!!" vaid "v...viisvisvisvisvismulmul..." Ent see-eest oli olemas tõrs külma veega, kuhu metsast kostvast naiste naerust hoolimata üle pea sisse sai sulpsatud (sellele võlgnen vist ka oma praeguse haiguse... saun on hea karastaja, aga kergelt külmetununa tasuks veeprotseduurid vahelt ära jätta... mis omakorda teeb sauna mõttetuks) Moritz ja Tilman olid igatahes sillas ja rääkisid tõsiselt Herr Zimmermanniga, et kuidas sauna ehitatakse.
Hommikusöögiks erinevad helbed, võileivakraam ja herkulapuder. Puder igatahes oli tasemel, helbeid ma ei proovinud, aga välja nägid söödavad.
Pärast jalutuskäiku Peipsi ääres ronisime tagasi bussi, mis vahepeal oli lumevallist välja saanud, kuhu ta viimase asjana eelmisel õhtul oli ennast kõhtupidi kinni keeranud (Bussiga oli meil üldse see jama, et kolm korda sattusime valesse kohta ja pidime kuskil pärapõrgus otsa ringi pöörama ja natuke maad tagasi sõitma. Aga selle saab ka Eesti teede kehva kaardistuse süüks panna). Suundusime ei kusagile mujale kui meie kõigi poolt palavalt armastatud Ostsee ja Finnische Meerbuseni rannikule (Mõned sakslased näitasid üles oma teadmisi geograafias: "Kas see on Läänemeri, Põhjameri, Vahemeri või Vaikne ookean?" "Emm... Läänemeri?" "Aga miks sa nii arvad? Kust sa tead, et see Vaikne ookean ei ole?" "Eee..."). Lihtsalt et teha selgeks võrdlus neile, kes arvasid esialgu Peipsi Ostsee olevat.
Edasi suundusime... Narva poole. Sinna jõudnud, torkas esimese asjana silma inimesenimeliste poodide rohkus (Sveta pood, Kristi vaibad, Zimmermanni tisleritöökoda (okei, viimast ei näinud)) ja teisena Selver loomulikult. Kui buss parkis, lendasimegi esimese asjana sinna (Marta kui ainsa korralikult vene keelt oskava inimese sabas). Olles poest asjad ostnud, ühineti Pappa Pizzas, ning telliti... pitsat. Mis oli loll tegu, kuna need võtavad aega, mida meil ei olnud. Tulemus? Teel Narva kindluse poole oli näha vähemalt 4 erinevat pitsakarpi, millest käis pidev noolimine. Mina jõudsin enda oma bussis ära süüa (häbematud inimesed ei olnudki paprikat ära võtnud ja sinihallitusjuustu pannud, nagu ma tahtsin).
Narva kindluse tornist siis nägin esimest korda reisi jooksul Venemaad (see "venemaa" mis ma Peipsi ääres õhtul nägin, osutus kaardil väikeseks saarekribalaks kalda lähedal). Päris uhke tunne tekkis võrreldes Narva kindlust ja Jaanilinna kindlust. Üks on restaureeritud ja tipp-topp korras, teine, ehkki 200 a noorem ja disainitud tulirelvade vastu, aga varemetes. Ja muide... Narva kindluse õuel on üks vana mortiir väga sugesteerival kombel otse Venepoolse piiripunkti poole suunatud.
Narva kindluse giidil oli raskusi inglise keelega: "dze Narva cazdle iz a good egzample of dziz and dzat." Grammatika oli hea, aga hääldus nõuab tööd... Igatahes. Üleval tornis oli väike fotonäitus, ja sugugi mitte halvad fotod. Pooled olid nõukaajast humoorikad võtted, teine pool viimaselt Koolinoorte üldlaulu- ja tantsupeolt.
Edasi liikusime Palmse mõisa. Seal ei olnud midagi teha... Mainimist väärib see, et Herr Zimmermann oskab puid pookida, samuti tema moodus näidata, miks orangerie on orangerie ja mitte kasvuhoone. Ei viitsi aga seda viimast kirjeldada, seda peab nägema, vihjeks ütlen: sinininad.
Viimane peatuspaik oli Jägala juga, mille vesi oli samasugune nagu Valaste vesi, ainult et seda oli rohkem. Seal on tehtud kambast ainus ametlik grupipilt, millelt puudu fotograafid Herr Zimmermann ja Frau Salu. Nägime ka mingi seiklusparvetajate kamba kahte ebaõnnestunud katset jõge mööda vöör ees alla sõuda, ikka pööras vool nad tagurpidi liikuma.
20.45 olime tagasi Tallinnas, koju jõudnuna end kraadides sain tulemuseks 37.4, mis minu puhul ennast juba higistamise ja muude huvitavate faktorite abil väljendab.

reede, 4. aprill 2008

Südamest saadan persse iga viimase kui isiku, kes kunagi poest leitud asja endale on jätnud, selle asemel, et see infoletti viia. Sitt päev, täies ulatuses... v noh, algas normaalselt, ma jõudsin õigeks ajaks kooli... It's all downhill from there. Füüsikaga tundub, et ma olen TTÜ lõpueksami maha maganud (täna ei toimunud seal igatahes midagi) Ning poes unustasin ma pleieri koos klappidega (kokku olen nede eest 1600 krooni välja käinud, ehkki praegune väärtus oleks ehk kuskil 800-1000 ringis) proovikabiini. Teen oma ostud lõpuni, istun autosse, taipan... krt. Vaikne on. Padavai tagasi proovikabiini, sealt leian... tühjuse. Infoletis ei teata ka midagi.
Samuti ajavad tõsiselt vihale inimesed, kes lihtsalt EI VIITSI riideid pärast proovimist oma õigesse kohta tagasi panna, nii et proovikabiinis on võimatu midagi riputada. See on üks põhjus, miks klapid maha jäid, pidin need riputama mitte nagisse, vaid proovikabiini konstruktsiooni külge, kus need lahkudes kahe silma vahele jäid (Ma pean kurat ka nii pikk olema, et ma selliseid lollusi teha saaks).

Niih, nüüd olen rahulikum. Kuum dušš on mõnus asi. Ja nüüd Raili juurde.

pühapäev, 23. märts 2008

Nunuh, vaheaja lõpuni on jäänud 35 minutit, referaat on alustatud, homseks tuleb veel Remarque töö ära teha (see juba liiga kaua võlgu või mis?). Dago mängib muusikat, vahele Enyat ja E.S. Posthumust, kõrval õlu.. nii need mõtted tulevad, mis paberile panna sobivad. Loodetavasti. Või siis paneb see õllehumal mind lihtsalt magama.
Homme võiks kelgutama minna, ikkagi viimane lumi tõenäoliselt ja ka ainus tõsiseltvõetav lumi sel aastal. Kes lööksid kampa? Ehh, nagunii seda keegi enne homset ei loe, käin klassis idee välja parem.

Head ööd ja head ärkamist, niipalju kui see meie ebanormaalselt varajaste koolitundide algusega võimalik on. Vähemalt saab varem vabaks.

laupäev, 22. märts 2008

<geek alert>
<DerKazzch> "All warfare is based on deception.
Hence, when able to attack, we must seem unable;
when using our forces, we must seem inactive;
when we are near, we must make the enemy believe we are far away;
when far away, we must make him believe we are near." - Sun Tzu
<DerKazzch> Apparently Sun Tzu thinks that armies can induce packetloss.
</geek>

Kellel veel oli mõte, et "Oh kui palju jõuab vaheajaga ära teha. Kõik vanad võlad õpsidele ja asjad, mida ammu teha tahetud jne...?"
Kellel veel on mõte, et "Kuhu kurat see nädal kadus? Mul veel kõik vanad võlad õpsidele vaja ära teha. Omad asjad tuleb vist järgmiseks vaheajaks tallele panna?"

Oli plaanis mulgi referaat valmis teha ja Remarque kokkuvõte ja Traat läbi lugeda (mis raamat see oli üldse?), aga reaalsus on see, et ma olen kolm päeva koristanud. Kevad, noh. Ja remont.

Meh. Liiga palju ei saa kurta, on mugavam küll, kui raamaturiiulilt iga natukese aja tagant midagi maha ei libise. Ja kui muusika ka mängib, siis võib koristamine päris lõbus olla (kõige rohkem segamini on tuba ikkagi koristamise ajal).

Hm... eile sai nagu tuba köetud, aga kuradi külm on ikka. Kevad tuli ja tõi talve, või vähemalt talvised temperatuurid. Sellega seoses mul täna imelik unenägu: Millegipärast sõitsime me perega kusagile, ja sõidukiks oli Chevy Van. Isa oli roolis, aga miskipärast oli teda tagapool vaja (ema ja vanaema vaidlesid millegi üle, nii et ta tõusis rooli tagant püsti ja läks sinna (auto liikus). Mina siis hüppasin rooli taha ja sõitsin edasi. Kõik läks hästi, kuni järsku vaatan, mingi must mikrobuss vastassuunavööndis, liigub mulle vastu. No okei, möödasõitja, ootan et ta tagasi oma rajale keeraks, lasen rahulikult edasi. Järsku vaatan, buss seisab. Midagi, pidurid põhja. Aga tee oli libe, pidurdusteekonnaks kujunes poolteist kilomeetrit (mis teooriga, ei tea.) ja selle teekonna alguses õnnestus see mikrokas ka ära rihtida (kergelt. ei midagi hullu). Pärast aga ei uskunud keegi, et buss seisis vastassuunavööndis (omad kaasa arvatud) ja ka bussi enda juht ei tunnistanud seda, ehkki mõlkide ja pidurdusjälgede asukoht seda selgelt tõestas. Ja hetkel, mil ma juba õige vihaseks sain, ärkasin üles, kuna ema kutsus sööma. Ideid, unenäoseletusi? Oodatud.

Südamest loodan, et see jutt oli sama koherentne, kui see minu peas tundus.

kolmapäev, 19. märts 2008

"Brötkock porr!!!" - Janno

Enne kui postituse juurde jõuan, pean ütlema, et Blogger on oma lehte disainides väga head tööd teinud, kui oskusi on, võib pea kõike muuta. Oskusi mul, loomulikult, pole.

In other news, ma käisin Rootsis (uudis v asi). Oli täitsa okei ettevõtmine, sai nalja ja ka kultuuri (ei olnud mingi puhas joomatripp, ma tarbisin üldse vaid 4 õlut ja ühe koksi), kaarte mängitud (pokker, teistsugune pokker, Texas Hold'em pokker, küüned perse ja turakas), Starlight Lounges mõnusalt aega veedetud, Air Hockeyt mängitud (2x Railiga viiki), häid ja halbu tuttavaid kohatud, Vaasa muuseumis käidud, palju pahna söödud, raha raisatud ja hot-dogimüüjaga eesti keelt räägitud.

Enne seda, nädalavahetuse esimesel päeval oli Enelisi sünnipäev, mis leidis aset Õismäel Enelisi sõbranna korteris. Ka seal ma vana kainik ei joonud, kuna olin autoga. Hiljem liiguti edasi levikasse (baar v pubi v joomaplats, ei teagi kohe, nimega "Levi'st väljas"), kohta, kuhu ma tõenäoliselt niipea uuesti ei satu. Muusika oli küllaltki hea ja õlu odav, kuid sealne seltskond on minu jaoks liiga alternatiivne. Kollektiivselt.
Kingituseks tegin Enelisile pildi temast endast, ja see on esimene joonistus elus, millega ma ise enam-vähem rahul olen (ehkki seda, mis seal kõik veel valesti on, tean ma väga hästi).

Enne seda oli veel Kuum Tõhg 2008 nagu Viki Vassiljev selle ümber ristis, mille jaoks oligi see valgusrežii, millega ma kolmapäeval kella poole 3-ni tegelesin (vt. Twitter). Üritus läks korda, afterparty läks metsa poole nagu eelmine aastagi. Ma pole pohmakaga harjunud, järgmise hommiku esinemine ei olnud just väga energiline ja oli ühtlasi esimene etteaste kooli laval, mida ma ei teinud ülikonnas.

Ah jaa, Rootsist veel niipalju, et Bacardi Razz ei ole hea asi, vähemalt minu arvates.

laupäev, 8. märts 2008

Nihh. Jõgeva esimene päev möödus hästi. Põhiline: see Jõgeva Sündmus on ära olnud, mis tekitab selle tunde, et asi on asja ette läinud. Konkurs konkursiks.
Sel aastal oli selleks kontselt, esinesid Eesti Kaitseväe Segakoor, Mikk Dede ja miski bänd, mis keskendudnud Alo muusikale (bändikad olid emotukad,aga mängida oskasid). Kogu saal laulis "Isamaa ilu hoieldes" ja "Kaunimad laulud." Rohkem ei jõua praegu kirjutada, Joonatan tahab oma läpakat tagasi.

reede, 7. märts 2008

Nunih. Jõgeval nüüd. Äratus kell 6, mis oleks mulle jätnud piisavalt aega, et varuga Balti jaama rongile jõuda. Loomulikult ärkasin ma kell 6 üles. Ja siis ärkasin uuesti 6.30, mil plaanitud uksest väljumiseni 15 minutit. Dušš, söök ja nobe pakkimine hiljem tormasin peatuse poole, reisikott, seljakott, ülikond ja makk näpus. Vedas, jõudsin.

Kogu Jõgeva kraam läheb sellesse postitusse, nii et see võib aeg-ajalt pikeneda...
Miks ma Jõgeval olen? ("Õps käskis!" ütleb Joonatan): Alo Matiiseni Muusikapäevad

neljapäev, 6. märts 2008




You Are An ISFP



The Artist



You are a gifted artist or musician (though your talents may be dormant right now).

You enjoy spending your free time in nature, and you are good with animals and children.

Simply put, you enjoy beauty in all its forms and live for the simple pleasures in life.

Gentle, sensitive, and compassionate - you are good at recognizing people's unspoken needs.



In love, you are quiet and sweet yet very passionate. You love easily.

You have an underlying love for all living things, and it's easy for you to accept someone into your heart.



At work, you do best in an unconventional position. You express yourself well and can work with almost anyone.

You would make a good veterinarian, pediatrician, or composer.



How you see yourself: Sympathetic, kind, and communicative



When other people don't get you, they see you as: Incompetent, insecure, and overly sensitive



Ei tea... ei klapi päriselt.

Madli soovitatud sootesti ei saa praegu teha, Tickle.com on maas omadega. Eks pärast teen PS-i...

Igatahes: Peab hakkama pakkima Jõgeva jaoks.

Ja ma panen vist siia lehele Twitteri kasti, kui saan.

PS: Tegin veel kaks testi, millest üks on... noh, praht on vist selline leebe väljend olemas.

Üks test oli Madli soovitatud sooidentiteedi test. Seal sain teada, et olen 16% naiselik (ja vastavalt 84% mehine).

Teine, see praht, oli mingi Ayurveda kehatüübi test. See küsis mult esimese küsimusena, kas ma olen keskmisest suurema või väiksema kehaehitusega, 14-ndana kas mu seedimine on kiire ning veel kusagil, kas ma lõhun vihasena asju. Ja kas sa näe, tulemused anti mulle jumala õiged :D Ma olevat suuremat kasvu, aeglase ainevahetusega kehatüüp, kes tõenäoliselt on rahulik. Geniaalne! Ma poleks ise selle peale tulnudki!

kolmapäev, 5. märts 2008

Geee...hhh unine vässu ja sassu koll siinpool.

Võtsin täna kätte ja hakkasin kultuuriloo refeka materjali uurima. Lõpuks.
Propaganda on huvitav asi, ma vist võtan millagi kätte ja loen terve selle raamatu läbi. Tegu Katrin Aava "Veenmiskunstiga." Välja on toodud kõik retoorika põhimõtted ja mis tähtsam, demagooglia trikid, millega meie aju iga päev pestakse. Ohtlikud kurvid, punased heeringad ja nii edasi.

Millal oli viimane kord, kui rahvastepalli mängitud sai? Minu meelest oli algkoolis viimane kord, ehk siis täna läksid käiku 8 aasta tagused oskused (minu puhul nende puudumine... ma vihkasin rahvastepalli miskipärast).

Kyuun!, ikukara. Arigato kosaimas, bai~!

pühapäev, 2. märts 2008

I'm back.

Teatava surve tõttu olen vist sunnitud selle blogiga edasi tegelema... kui tuju on. Ma ütlesin kohe alguses, et mul ei ole aega ega viitsimist sellega tegelda.

Vaatasin täna üle pika aja telekat, whoo. Margerit nägin kah. Superstaari saates on ta koguni nii tähtsal kohal, et tema nägu võib iga saate lõpus näha.

Vahepealse aja kokkuvõte (alates eelviimasest postitusest):

Käidud on: Anijal laululaagris, koolis, apteegis, tanklas, elektroonikapoes, TTÜ-s, kodus, kuuris, internetis, dire kabinetis, vihma käes, autos ja autoga, jala, käte peal, tagurpidi, poes, uksest, aknast, saunas, Marti juures (või Marti juures saunas, need võib ühte ka lugeda), Kristiine spordihallis. Ninali pole käinud.

Saavutatud on: Anija kontsert ilma massiivsete käkkideta, koolis töölepingu lõpetamine, kahekordne päeva meister ping-pongis (osalejaid 4), väike plastikumõlkimine, 3 nädalat kestev nohu, kokku pandud umbes viieteistkümne nimetusega koolitööde nimekiri, mis ära tuleb teha ja mida ma teha ei viitsi (niipalju siis lubadusest...), vaadatud läbi Hagane no Renkinjitsu (Full Metal Alchemist) ja propageeritud inimestele Cowboy Bebopi.

Tõsiselt, inimesed, proovige vähemalt Cowboy Bebopi vaadata. Kui teie arvamus animest on kujundatud Dragonball Z ja Digimoni järgi, siis ma saan aru, et see ei saa teile meeldida. DBZ ja Digimon on jaapani Tom&Jerry, ja on pmst mõeldud mängukaartide reklaamimiseks. Cowboy Bebopi sihtgrupp on täiskasvanud ja kvaliteet on vastav. Kui ise ei leia, ma olen nõus teile DVD või minu pärast CD-de peal selle tooma.

Jup, minust on vist otaku saanud. Kahju kohe...

Igatahes, kooli tehniku-administraatori-remondimehe-võtmehoidja ametist olen nüüd vaba, homme annan võtmed ka ära. Ja väga hea, sest itti ei tule. Ma tõsiselt kahtlen, kas ma midagi infotehnoloogia alast õppima lähen. Pigem füüsikaõpetajaks. Või midagi arvutigraafika või helitöö alast, aga selles pole ma kuigi tugev ja pealegi nõuab helitöö solfedžot, mida ma olen kõigest umbes veerand aastat võtnud. Sõjaväes on aega kõigi võimaluste üle korralikult järele mõelda (mis ma vaene mehekene siis teen, kui mind vastu ei võeta? Siis kõik plaanid puhta segi). Kui ma füüsikaõpetaja tee jalge alla võtan, siis vb saab Madli ka oma tahtmise ja ma lähen Tartusse õppima...

Kell on 0:00. Aeg postitada

PS: ma pean enda Time Zone vist Bagdadi peale muutma, blogger lollpea ei saa aru, et meil on siin talveaeg.