<geek alert>
<DerKazzch> "All warfare is based on deception.
Hence, when able to attack, we must seem unable;
when using our forces, we must seem inactive;
when we are near, we must make the enemy believe we are far away;
when far away, we must make him believe we are near." - Sun Tzu
<DerKazzch> Apparently Sun Tzu thinks that armies can induce packetloss.
</geek>

Kellel veel oli mõte, et "Oh kui palju jõuab vaheajaga ära teha. Kõik vanad võlad õpsidele ja asjad, mida ammu teha tahetud jne...?"
Kellel veel on mõte, et "Kuhu kurat see nädal kadus? Mul veel kõik vanad võlad õpsidele vaja ära teha. Omad asjad tuleb vist järgmiseks vaheajaks tallele panna?"

Oli plaanis mulgi referaat valmis teha ja Remarque kokkuvõte ja Traat läbi lugeda (mis raamat see oli üldse?), aga reaalsus on see, et ma olen kolm päeva koristanud. Kevad, noh. Ja remont.

Meh. Liiga palju ei saa kurta, on mugavam küll, kui raamaturiiulilt iga natukese aja tagant midagi maha ei libise. Ja kui muusika ka mängib, siis võib koristamine päris lõbus olla (kõige rohkem segamini on tuba ikkagi koristamise ajal).

Hm... eile sai nagu tuba köetud, aga kuradi külm on ikka. Kevad tuli ja tõi talve, või vähemalt talvised temperatuurid. Sellega seoses mul täna imelik unenägu: Millegipärast sõitsime me perega kusagile, ja sõidukiks oli Chevy Van. Isa oli roolis, aga miskipärast oli teda tagapool vaja (ema ja vanaema vaidlesid millegi üle, nii et ta tõusis rooli tagant püsti ja läks sinna (auto liikus). Mina siis hüppasin rooli taha ja sõitsin edasi. Kõik läks hästi, kuni järsku vaatan, mingi must mikrobuss vastassuunavööndis, liigub mulle vastu. No okei, möödasõitja, ootan et ta tagasi oma rajale keeraks, lasen rahulikult edasi. Järsku vaatan, buss seisab. Midagi, pidurid põhja. Aga tee oli libe, pidurdusteekonnaks kujunes poolteist kilomeetrit (mis teooriga, ei tea.) ja selle teekonna alguses õnnestus see mikrokas ka ära rihtida (kergelt. ei midagi hullu). Pärast aga ei uskunud keegi, et buss seisis vastassuunavööndis (omad kaasa arvatud) ja ka bussi enda juht ei tunnistanud seda, ehkki mõlkide ja pidurdusjälgede asukoht seda selgelt tõestas. Ja hetkel, mil ma juba õige vihaseks sain, ärkasin üles, kuna ema kutsus sööma. Ideid, unenäoseletusi? Oodatud.

Südamest loodan, et see jutt oli sama koherentne, kui see minu peas tundus.