laupäev, 8. märts 2008

Nihh. Jõgeva esimene päev möödus hästi. Põhiline: see Jõgeva Sündmus on ära olnud, mis tekitab selle tunde, et asi on asja ette läinud. Konkurs konkursiks.
Sel aastal oli selleks kontselt, esinesid Eesti Kaitseväe Segakoor, Mikk Dede ja miski bänd, mis keskendudnud Alo muusikale (bändikad olid emotukad,aga mängida oskasid). Kogu saal laulis "Isamaa ilu hoieldes" ja "Kaunimad laulud." Rohkem ei jõua praegu kirjutada, Joonatan tahab oma läpakat tagasi.

reede, 7. märts 2008

Nunih. Jõgeval nüüd. Äratus kell 6, mis oleks mulle jätnud piisavalt aega, et varuga Balti jaama rongile jõuda. Loomulikult ärkasin ma kell 6 üles. Ja siis ärkasin uuesti 6.30, mil plaanitud uksest väljumiseni 15 minutit. Dušš, söök ja nobe pakkimine hiljem tormasin peatuse poole, reisikott, seljakott, ülikond ja makk näpus. Vedas, jõudsin.

Kogu Jõgeva kraam läheb sellesse postitusse, nii et see võib aeg-ajalt pikeneda...
Miks ma Jõgeval olen? ("Õps käskis!" ütleb Joonatan): Alo Matiiseni Muusikapäevad

neljapäev, 6. märts 2008




You Are An ISFP



The Artist



You are a gifted artist or musician (though your talents may be dormant right now).

You enjoy spending your free time in nature, and you are good with animals and children.

Simply put, you enjoy beauty in all its forms and live for the simple pleasures in life.

Gentle, sensitive, and compassionate - you are good at recognizing people's unspoken needs.



In love, you are quiet and sweet yet very passionate. You love easily.

You have an underlying love for all living things, and it's easy for you to accept someone into your heart.



At work, you do best in an unconventional position. You express yourself well and can work with almost anyone.

You would make a good veterinarian, pediatrician, or composer.



How you see yourself: Sympathetic, kind, and communicative



When other people don't get you, they see you as: Incompetent, insecure, and overly sensitive



Ei tea... ei klapi päriselt.

Madli soovitatud sootesti ei saa praegu teha, Tickle.com on maas omadega. Eks pärast teen PS-i...

Igatahes: Peab hakkama pakkima Jõgeva jaoks.

Ja ma panen vist siia lehele Twitteri kasti, kui saan.

PS: Tegin veel kaks testi, millest üks on... noh, praht on vist selline leebe väljend olemas.

Üks test oli Madli soovitatud sooidentiteedi test. Seal sain teada, et olen 16% naiselik (ja vastavalt 84% mehine).

Teine, see praht, oli mingi Ayurveda kehatüübi test. See küsis mult esimese küsimusena, kas ma olen keskmisest suurema või väiksema kehaehitusega, 14-ndana kas mu seedimine on kiire ning veel kusagil, kas ma lõhun vihasena asju. Ja kas sa näe, tulemused anti mulle jumala õiged :D Ma olevat suuremat kasvu, aeglase ainevahetusega kehatüüp, kes tõenäoliselt on rahulik. Geniaalne! Ma poleks ise selle peale tulnudki!

kolmapäev, 5. märts 2008

Geee...hhh unine vässu ja sassu koll siinpool.

Võtsin täna kätte ja hakkasin kultuuriloo refeka materjali uurima. Lõpuks.
Propaganda on huvitav asi, ma vist võtan millagi kätte ja loen terve selle raamatu läbi. Tegu Katrin Aava "Veenmiskunstiga." Välja on toodud kõik retoorika põhimõtted ja mis tähtsam, demagooglia trikid, millega meie aju iga päev pestakse. Ohtlikud kurvid, punased heeringad ja nii edasi.

Millal oli viimane kord, kui rahvastepalli mängitud sai? Minu meelest oli algkoolis viimane kord, ehk siis täna läksid käiku 8 aasta tagused oskused (minu puhul nende puudumine... ma vihkasin rahvastepalli miskipärast).

Kyuun!, ikukara. Arigato kosaimas, bai~!

pühapäev, 2. märts 2008

I'm back.

Teatava surve tõttu olen vist sunnitud selle blogiga edasi tegelema... kui tuju on. Ma ütlesin kohe alguses, et mul ei ole aega ega viitsimist sellega tegelda.

Vaatasin täna üle pika aja telekat, whoo. Margerit nägin kah. Superstaari saates on ta koguni nii tähtsal kohal, et tema nägu võib iga saate lõpus näha.

Vahepealse aja kokkuvõte (alates eelviimasest postitusest):

Käidud on: Anijal laululaagris, koolis, apteegis, tanklas, elektroonikapoes, TTÜ-s, kodus, kuuris, internetis, dire kabinetis, vihma käes, autos ja autoga, jala, käte peal, tagurpidi, poes, uksest, aknast, saunas, Marti juures (või Marti juures saunas, need võib ühte ka lugeda), Kristiine spordihallis. Ninali pole käinud.

Saavutatud on: Anija kontsert ilma massiivsete käkkideta, koolis töölepingu lõpetamine, kahekordne päeva meister ping-pongis (osalejaid 4), väike plastikumõlkimine, 3 nädalat kestev nohu, kokku pandud umbes viieteistkümne nimetusega koolitööde nimekiri, mis ära tuleb teha ja mida ma teha ei viitsi (niipalju siis lubadusest...), vaadatud läbi Hagane no Renkinjitsu (Full Metal Alchemist) ja propageeritud inimestele Cowboy Bebopi.

Tõsiselt, inimesed, proovige vähemalt Cowboy Bebopi vaadata. Kui teie arvamus animest on kujundatud Dragonball Z ja Digimoni järgi, siis ma saan aru, et see ei saa teile meeldida. DBZ ja Digimon on jaapani Tom&Jerry, ja on pmst mõeldud mängukaartide reklaamimiseks. Cowboy Bebopi sihtgrupp on täiskasvanud ja kvaliteet on vastav. Kui ise ei leia, ma olen nõus teile DVD või minu pärast CD-de peal selle tooma.

Jup, minust on vist otaku saanud. Kahju kohe...

Igatahes, kooli tehniku-administraatori-remondimehe-võtmehoidja ametist olen nüüd vaba, homme annan võtmed ka ära. Ja väga hea, sest itti ei tule. Ma tõsiselt kahtlen, kas ma midagi infotehnoloogia alast õppima lähen. Pigem füüsikaõpetajaks. Või midagi arvutigraafika või helitöö alast, aga selles pole ma kuigi tugev ja pealegi nõuab helitöö solfedžot, mida ma olen kõigest umbes veerand aastat võtnud. Sõjaväes on aega kõigi võimaluste üle korralikult järele mõelda (mis ma vaene mehekene siis teen, kui mind vastu ei võeta? Siis kõik plaanid puhta segi). Kui ma füüsikaõpetaja tee jalge alla võtan, siis vb saab Madli ka oma tahtmise ja ma lähen Tartusse õppima...

Kell on 0:00. Aeg postitada

PS: ma pean enda Time Zone vist Bagdadi peale muutma, blogger lollpea ei saa aru, et meil on siin talveaeg.

reede, 22. veebruar 2008

laupäev, 16. veebruar 2008

Väga hea flash animatsioon.
The Bendito Machine

reede, 15. veebruar 2008

Põhjendus...

Miks ma nakaua ülemailmsest ämblikuvõrgust väljas olen olnud. Põhjus lihtne: arvuti hakkas mäkra mängima. Niisiis, sai Aknad uuesti peale pandud (ja siis veel üks kord), graafikakaardile pisut kondekaid külge joodetud, ja nüüd on kõik jälle korras. Isegi väline kõvaketas on nii, nagu peab, tööle hakanud.

Miks ma koolist puudun. Põhjus lihtne. Teisipäeva õhtul jäin ma haigeks, vist sain pärast (mitte peale) kehalist kasvatust filmiringi poole rutates tuult.

Miks mul präägu naerunägu ees on. Raili võttis just ühendust (just siis, kui ma eelmise lõigu lõpetasin), ütles, et mu saksa eksami tulemused olid kas 86 v 89, midagi 80-ga. Hei, mina olen rahul :D

pühapäev, 3. veebruar 2008

Mälumäng ja rets auto

Täna oli Eesti juunioride mälumängu meistrivõistlused. Kuhu me hiljaks jäime. Kuna isa ei leidnud auto dokumente üles ning kuna poolel teel otsustas auto kõik elektriga seonduva välja visata, süüde kaasa arvatud. Mats ja pimedus, ohutuled ka ei töödanud. Midagi, auto tee äärde, kapott lahti. Marti pani tähele, et üks juhe oli aku serva sisse sulanud. See juhe (generaatorist akusse) oli läbi põlenud, ja ilmselt oli kusagil mingi kaitserelee rakendunud. Sest kindel oli see, et tegu ei olnud peamassijuhtmega. Liiga peenike.

Selline ma nüüd olen, pidin ju mälumängust rääkima.
ÕHG-st oli 2 võistkonda, meie saime 55 punkti (b-klassi võistkond sai 44, ajee! (ja hea et Harti ei tulnud, muidu oleks meil segavõistkond olnud), umbes 8-ndad. Emm... jah, kodulehel veel tulemusi pole. Ühesõnaga, ei usu et me edasi saime, tegu oli nimelt eelvooruga :D

PS: Tuleb välja, et punktide arvestuses saime ikkagi edasi.

reede, 1. veebruar 2008

Vaba lava

Täna oli Vaba Lava. Taas garderoobis, ainult et teises otsas kui esimene kord. Mulle tähendas see kõva siblimist ja paari esinemist aja täiteks. Siblimine siblimiseks, aga ma tõesti lootsin, et sel aastal on publik aktiivsem kaasa lööma.
Tuhkagi.
Publik koosnes enamasti 7-10 klassist (nägude järgi), ja oli ülimalt häbelik. Vaba lava mõte on selles, et iga lambikas võib oma etteaste teha ja teda ei naerda välja. Ent ikkagi olid kõik nii kartlikud, ehkki laval näidati korduvalt, et kvaliteet ei ole kuigi tähtis (mina mängisin "Kuupaiste sonaati," for f*** sake, kvaliteet oli allpool skaalat). Lõppkokkuvõttes esineti ca 20 etteastega 7-lt erinevalt pundilt. ca 7-s etteastes mängis kitarri üks ja sama inimene. Mitte halvasti. Aga oleks tahtnud, et publik rohkem kaasa lööks. Kurat võtku seda eestlase tagasihoidlikkust, ikka peab keegi teine tola tegema, ise jumala eest valguselaiku ei satuks.
Muidugi, õhtujuht oleks ka võinud pisut aktiivsem olla. Kutsuda lapsi lugema ja nii edasi-tagasi, mitte istuma publiku seas vaikselt, oodates et keegi midagi teeks. Aga see pole kunagi tema lemmikürituste seas olnud, nii et...
Ühesõnaga, toimus vaba lava. Seda ma tahtsin tegelikult öelda.