Täna oli Vaba Lava. Taas garderoobis, ainult et teises otsas kui esimene kord. Mulle tähendas see kõva siblimist ja paari esinemist aja täiteks. Siblimine siblimiseks, aga ma tõesti lootsin, et sel aastal on publik aktiivsem kaasa lööma.
Tuhkagi.
Publik koosnes enamasti 7-10 klassist (nägude järgi), ja oli ülimalt häbelik. Vaba lava mõte on selles, et iga lambikas võib oma etteaste teha ja teda ei naerda välja. Ent ikkagi olid kõik nii kartlikud, ehkki laval näidati korduvalt, et kvaliteet ei ole kuigi tähtis (mina mängisin "Kuupaiste sonaati," for f*** sake, kvaliteet oli allpool skaalat). Lõppkokkuvõttes esineti ca 20 etteastega 7-lt erinevalt pundilt. ca 7-s etteastes mängis kitarri üks ja sama inimene. Mitte halvasti. Aga oleks tahtnud, et publik rohkem kaasa lööks. Kurat võtku seda eestlase tagasihoidlikkust, ikka peab keegi teine tola tegema, ise jumala eest valguselaiku ei satuks.
Muidugi, õhtujuht oleks ka võinud pisut aktiivsem olla. Kutsuda lapsi lugema ja nii edasi-tagasi, mitte istuma publiku seas vaikselt, oodates et keegi midagi teeks. Aga see pole kunagi tema lemmikürituste seas olnud, nii et...
Ühesõnaga, toimus vaba lava. Seda ma tahtsin tegelikult öelda.
1 kommentaar:
See suur et.. hmm kui ma poleks ka seal lolli mänginud..siis oleks veel eriti vähe rahvast olnud.
kurb oli tegelikult :S
Postita kommentaar