Nii. Blogi külastajate arv hakkab taas normaalse lähedale vajuma. 8-16 jaanuaril käis siit läbi (minu jaoks) ebanormaalne arv inimesi. Enamik rahvast tuli google kaudu, otsisõnaks teadagi "Andres Kasesalu". Mingil põhjusel oli just minu blogi tükk aega googles esimene vastus tema nimele.
Praeguseks on järelhüüe postimehes esikoha üle võtnud, mille üle mul on siiralt hea meel, kuna mina ei pea ennast enam kollase ajakirja, mis päevasündmuseid ära kasutades endale kuulsust koguda püüab, ajakirjanikuna tundma.
Kuradi kahju on, et ei saanud ise ärasaatmisel käia. See mees oleks sõitu kindlasti väärt olnud, ent kahjuks olin sunnitud eksamiteks ette valmistuma.
pühapäev, 18. jaanuar 2009
laupäev, 17. jaanuar 2009
Niih. Aeg taas keskenduda. Järgmine eksam: Kõrgem matemaatika. Hõlmab peamiselt diferentsiaalarvutust, kõrvale pisut maatriksite kasutusest ja funktsioonidest.
Ah jaa, FMP kohta on tunne täpselt nii hea kui loota võis. Ei midagi erakorralist. Aga tehtud peaks olema küll.
Uuendasin ka nimekirja asjadest, mis veel vaja ära teha.
Mm... lõbus:
Arvu a nimetatakse. funktsiooni f piirväärtuseks punktis a
(piirprotsessis x → a), kui iga arvu ε > 0 korral leidub δ = δ (ε) > 0, nii et
|f(x) - A|< ε,
alati, kui 0< |x - a|< δ, x kuulub hulka X.
Ma mõtlen, ma saan sellest aru ja kõik on okei, aga kurat, seda on võimalik paremini seletada.
Also, õpikus on jubedaid kirjavigu. Arusaadav, pole üliõpilasi, kes kõik vead ära näitaks, nagu loengus. Ja retsensent vaevalt viitsis kogu asja nii põhjalikult läbi töötada, kui vaja oleks.
Ah jaa, FMP kohta on tunne täpselt nii hea kui loota võis. Ei midagi erakorralist. Aga tehtud peaks olema küll.
Uuendasin ka nimekirja asjadest, mis veel vaja ära teha.
Mm... lõbus:
Arvu a nimetatakse. funktsiooni f piirväärtuseks punktis a
(piirprotsessis x → a), kui iga arvu ε > 0 korral leidub δ = δ (ε) > 0, nii et
|f(x) - A|< ε,
alati, kui 0< |x - a|< δ, x kuulub hulka X.
Ma mõtlen, ma saan sellest aru ja kõik on okei, aga kurat, seda on võimalik paremini seletada.
Also, õpikus on jubedaid kirjavigu. Arusaadav, pole üliõpilasi, kes kõik vead ära näitaks, nagu loengus. Ja retsensent vaevalt viitsis kogu asja nii põhjalikult läbi töötada, kui vaja oleks.
kolmapäev, 14. jaanuar 2009
See on MÖGGA, mees. ja kukesupp. "tok'-tok-tok-tok-tokk!"
gajugaju tearemitatis bex. Sin arkus hypertenuse. kan von hoor dusikting tumeilaik sukimoff, eh buddy? Ärge siit mõtet otsige, see puudub. elektromotoorjõu nihkevektori ja determinandi segakorrutis. Lisame juurde standardhälbe ja saamegi häälest ära kitarri. Ah jaa, kohv ja träna ja õppimine? Kiireim tee nirvaanasse.
WEIGHTED COMPANION CUBE FTW!!! nailclippers...
“Is that a fact?”
“In point of fact, it is in fact, a… fact.”
“Well, that’s one opinion.”
“Oh, no, sir, It’s a fact!”
“Is it?”
“Yes, in…”
“Shut up. I don’t have time for this.”
“Yes, sir. Kell on 7 /hommik/, ma lõpetasin just õppimise. Näis sest kasu ka midagi või ei. Termodünaamilise ringprotsessid jäidki häguseks... see on keemia. Igatahes, kohvilaks hakkab kaduma, peab makku pisut toitu nihutama.”
To The KalevMobile!
WEIGHTED COMPANION CUBE FTW!!! nailclippers...
“Is that a fact?”
“In point of fact, it is in fact, a… fact.”
“Well, that’s one opinion.”
“Oh, no, sir, It’s a fact!”
“Is it?”
“Yes, in…”
“Shut up. I don’t have time for this.”
“Yes, sir. Kell on 7 /hommik/, ma lõpetasin just õppimise. Näis sest kasu ka midagi või ei. Termodünaamilise ringprotsessid jäidki häguseks... see on keemia. Igatahes, kohvilaks hakkab kaduma, peab makku pisut toitu nihutama.”
To The KalevMobile!
teisipäev, 13. jaanuar 2009
Kes ei õpi, nuudleid sööb
Leidsin sellise asja oma konspektide vahelt.
Rektor ja ta sekretärid,
doktorid, ekskandidaadid,
teaduskonnadekanaadid,
ilmajaam ja instituudid.
Hallipäised proffessorid,
akadeemikute voorid,
vanad korporatsioonid,
kõvad puidust õppetoolid.
:,: Me ei karda kedagi! :,:
*refrään*
Õppida ei karda me,
loengutes istume,
seame vihud ühte ritta,
hakkame kõik HOMME pihta.
Pidu jälle täies hoos,
õllevaadist kõigil noos.
Homme algebras on eksam,
hõissassaa!
:,: Kes ei õpi, nuudleid sööb! :,:
Vormularid, teoreemid,
tundmatud ja aksioomid,
paraboolid, polünoomid,
teise astme funktsioonid.
Magistrandid, korporandid,
doktorandid, muidu vandid,
baka stipi kandidaadid,
vaesed eksmatrikulandid
:,: Me ei karda kedagi! :,:
*refrään*
:,: Kes ei õpi, nuudleid sööb! :,:
*refrään* - tooni võrra madalamalt
:,: Kes ei õpi, nuudleid sööb! :,: - 3x
Sõnad: Laur Joost
Viis: Kuldne Trio "Kes ei tööta, see ei söö"
Rektor ja ta sekretärid,
doktorid, ekskandidaadid,
teaduskonnadekanaadid,
ilmajaam ja instituudid.
Hallipäised proffessorid,
akadeemikute voorid,
vanad korporatsioonid,
kõvad puidust õppetoolid.
:,: Me ei karda kedagi! :,:
*refrään*
Õppida ei karda me,
loengutes istume,
seame vihud ühte ritta,
hakkame kõik HOMME pihta.
Pidu jälle täies hoos,
õllevaadist kõigil noos.
Homme algebras on eksam,
hõissassaa!
:,: Kes ei õpi, nuudleid sööb! :,:
Vormularid, teoreemid,
tundmatud ja aksioomid,
paraboolid, polünoomid,
teise astme funktsioonid.
Magistrandid, korporandid,
doktorandid, muidu vandid,
baka stipi kandidaadid,
vaesed eksmatrikulandid
:,: Me ei karda kedagi! :,:
*refrään*
:,: Kes ei õpi, nuudleid sööb! :,:
*refrään* - tooni võrra madalamalt
:,: Kes ei õpi, nuudleid sööb! :,: - 3x
Sõnad: Laur Joost
Viis: Kuldne Trio "Kes ei tööta, see ei söö"
reede, 9. jaanuar 2009
neljapäev, 8. jaanuar 2009
Pisut surnud.
Ikka mul kurat õnnestus aega valesti arvestada. Algebra & Geomeetria ei lähe nii kiiresti kui võiks arvata, osaliselt teatud sisseharjunud vastumeelsuse tõttu sellega tegeleda. Kui ma sellega tegelema pean, ja mitte liiga suurtes kogustes korraga, siis... see ei ole väga igav tegevus, teatav selline Warm&Fuzzy™ tunne tekib kui pärast pooltteist lehekülge absull sodi, millest keskmine kõrvaltvaataja esmapilgul mitte mõhkugi ei jagaks, saad teada et jah, tõesti, |A||B|=|AB|, ning suudad ka põhjendada, miks see nii on, miks iga võrdusmärk selles sodis kehtib, miks maatriks selline on ja mitte teistsugune, ja miks seda omadust üleüldse vaja tõestada on.
See ei ole tuupimine, õnneks. Siin on kõik enam-vähem loogiline, ehki loogika on mitte väga mõistuslikku, vaid rohkem matemaatilist laadi, a là mees pole naine mitte sellepärast, et tal püksis midagi ülearu ja särgi all puudu on, vaid sellepärast, et ta tuleb linna sellest osast, kus naisi pole.
Niih... Ajukäärusid jälle korra sirgemaks lastud, nüüd tagasi uurima.
PS: Aga fakt on see, et mul on peavalu.
PPS: Heh... Kõige parem matmaatiline tõestus, mida ma näinud olen :D
Järeldus 9.5. Lineaarselt sõltumatu vektorsüsteem ei sisalda nullvek-
torit.
Tõestus: Ilmne. MOTT ---Parringu konspektist
PPPS... PMS. Ma keeran magama. Selge on see, et lootused homme eksamit ära teha on nigelavõitu. nujh8778igrrrrrrrrrrrr. Peab järgmisteks eksamiteks tublim olema.
See ei ole tuupimine, õnneks. Siin on kõik enam-vähem loogiline, ehki loogika on mitte väga mõistuslikku, vaid rohkem matemaatilist laadi, a là mees pole naine mitte sellepärast, et tal püksis midagi ülearu ja särgi all puudu on, vaid sellepärast, et ta tuleb linna sellest osast, kus naisi pole.
Niih... Ajukäärusid jälle korra sirgemaks lastud, nüüd tagasi uurima.
PS: Aga fakt on see, et mul on peavalu.
PPS: Heh... Kõige parem matmaatiline tõestus, mida ma näinud olen :D
torit.
PPPS... PMS. Ma keeran magama. Selge on see, et lootused homme eksamit ära teha on nigelavõitu. nujh8778igrrrrrrrrrrrr. Peab järgmisteks eksamiteks tublim olema.
teisipäev, 6. jaanuar 2009
Ka minul on nüüd deviantArtis oma leheküljeke: jostikas.deviantart.com.
Hetkel on seal vaid üks joonistus ja mõned paremad fotod. Puudub skänner, et joonistusi sisse saada, ja fotokas ka praegu ei tööta. Ja üleüldse joonistan ma praegu vähe.
Hetkel on seal vaid üks joonistus ja mõned paremad fotod. Puudub skänner, et joonistusi sisse saada, ja fotokas ka praegu ei tööta. Ja üleüldse joonistan ma praegu vähe.
Joodik
Tuleb välja, et mina, oma küllalt tagasihoidlike joomakommetega, olen oma maksa ära joonud :D
Okei, pisut kerin tagasi:
Oma sünnipäeva aegu oli mul palavik, kõrgemat sorti. Käisin arsti juures. Andsin vereproovid. Selle peale öeldi, et muidu okei, aga maksaga on midagi lahti. Kutsuti nädala pärast kordusproovidele.
Täna sain selle tulemused kätte. Tuleb välja, et ehkki mul mingit tõsist haigust nagu hepatiiti v muud sellist jubedust, mis naha ja *khm*fekaalid*khm* kollaseks tõmbab, ei ole. Aga mul soovitati kuuks ajaks igasugusest alkoholist hoiduda ja mingeid käsimüügi maksavitamiine võtta üks kuur. Ja kuu aja pärast uuedanalüüsid anda. Ma pean nüüd uurima mis selle vitamiini nimi oli...
Ma arvan oma osa oli seal selles (ja arst küsis ka, ainult et ma andsin talle pisut vale inffi täiesti kogemata... ma unustasin, et mu sünna oli ka samal nädalal olnud), et ma eelneval nädalal olin kokku ca. 4 liitrit erinevat lahjat alkoholi joonud (2 õlut näiteks eelmisel õhtul enne vereanalüüsi andmist :D, alko-, mitte vereproov), ja et esimesed analüüsid olid paratsetamoolimõjude tõttu halvad. Aga noh, mis siis ikka. Arvan, vaatan selle asja täies ulatuses Merelahe Perearstikeskusega läbi, siis kolin mõnele Tartu perearstikeskusele ümber...
Perearstidest rääkides, tartlased, kas on soovitusi? Eba-soovitusi? Tean, et arste on erinevaid. Nii et uus riääliti shõu: "Kes tahab saada lauriarstiks" kus tartlased saavad hääletada, kes on väärt arst, ja kes seda mitte pole. Auhinnaks haigekassa papp ja minu meeldiv iseloom kliendina.
Okei, pisut kerin tagasi:
Oma sünnipäeva aegu oli mul palavik, kõrgemat sorti. Käisin arsti juures. Andsin vereproovid. Selle peale öeldi, et muidu okei, aga maksaga on midagi lahti. Kutsuti nädala pärast kordusproovidele.
Täna sain selle tulemused kätte. Tuleb välja, et ehkki mul mingit tõsist haigust nagu hepatiiti v muud sellist jubedust, mis naha ja *khm*fekaalid*khm* kollaseks tõmbab, ei ole. Aga mul soovitati kuuks ajaks igasugusest alkoholist hoiduda ja mingeid käsimüügi maksavitamiine võtta üks kuur. Ja kuu aja pärast uuedanalüüsid anda. Ma pean nüüd uurima mis selle vitamiini nimi oli...
Ma arvan oma osa oli seal selles (ja arst küsis ka, ainult et ma andsin talle pisut vale inffi täiesti kogemata... ma unustasin, et mu sünna oli ka samal nädalal olnud), et ma eelneval nädalal olin kokku ca. 4 liitrit erinevat lahjat alkoholi joonud (2 õlut näiteks eelmisel õhtul enne vereanalüüsi andmist :D, alko-, mitte vereproov), ja et esimesed analüüsid olid paratsetamoolimõjude tõttu halvad. Aga noh, mis siis ikka. Arvan, vaatan selle asja täies ulatuses Merelahe Perearstikeskusega läbi, siis kolin mõnele Tartu perearstikeskusele ümber...
Perearstidest rääkides, tartlased, kas on soovitusi? Eba-soovitusi? Tean, et arste on erinevaid. Nii et uus riääliti shõu: "Kes tahab saada lauriarstiks" kus tartlased saavad hääletada, kes on väärt arst, ja kes seda mitte pole. Auhinnaks haigekassa papp ja minu meeldiv iseloom kliendina.
esmaspäev, 5. jaanuar 2009
Imperialistlikust USA-st, Mark Twainist ja Tom Lehrerist. Pluss Pisut Pula (PPP).
Pisut poliitiliste vaadete teemal, küll mitte minu, vaid Mark Twaini omade.
New York Herald, 15.10.1900, Filipiini-Ameerika sõja esimesel aastal
"I wanted the American eagle to go screaming into the Pacific ...Why not spread its wings over the Philippines, I asked myself? ... I said to myself, Here are a people who have suffered for three centuries. We can make them as free as ourselves, give them a government and country of their own, put a miniature of the American Constitution afloat in the Pacific, start a brand new republic to take its place among the free nations of the world. It seemed to me a great task to which we had addressed ourselves. But I have thought some more, since then, and I have read carefully the treaty of Paris [which ended the Spanish-American War], and I have seen that we do not intend to free, but to subjugate the people of the Philippines. We have gone there to conquer, not to redeem. It should, it seems to me, be our pleasure and duty to make those people free, and let them deal with their own domestic questions in their own way. And so I am an anti-imperialist. I am opposed to having the eagle put its talons on any other land." --- Mark Twain
Ma arvan, see olukord on küllaltki sarnane sellega, mida näeme ameerikas praegu: Iraaki mindi hurraa ja rahva (enamiku) toetusega, nüüd on kaka püksis ja kõik süüdistavad vaest Bushi :D
Tegelikult on diil Ameerika-Filipiini sõjaga täpselt sama, mis oli WW II (Teine Maailmasõda) Jaapani ja USA ning praegu USA ja Iraagi vahel (Okei, jah, Jaapan oli tõesti ise agressor, mitte vastupidi). Filipiinid võeti üle, eesmärgiga luua seal stabiilne valitsus. 1935 aastal anti Filipiinidele iseseisvus (10-aastase üleminekuperioodiga). Üldiselt on seis ikka selline, et "Meie kord on parim kord". Nii Jaapanis WW II lõpul kui nüüd Iraagis pandi sisuliselt püsti "uus kord" USA eeskujul. Püüti seda ka Vietnamis teha, aga ei mänginud välja, hipid hakkasid pinda käima. Kuradi hipid, noh :D

See on üldse ameerika sõdadega üks tavaline probleem: Alguses on neil vähemalt oma rahva toetus, pärast saab aga omadelt ka kõige rohkem kriitikat (Vietnam ehe näide). Hmm...
"Kuhu küll kõik mälu jäi,
mis on sest nüüd saanud..."
Võiks arvata et pärast sama nalja väga mitmekordset kordamist võiks mõlemad pooled aru saada, et siin on muster.
Samas... Ei teagi mis sest arvata: Jaapan on ju väga hästi arenenud pärast USA okupatsiooni, ja Lõuna-Korea vehib jõudsalt järele, mõlemad on ostujõult per capita tugevamad kui näiteks... hmm, Eesti oma 40 kohaga?
Samas... Filipiinid hiilgavad hetkel ainult oma saja aasta jooksul kümnekordistunud populatsiooniga, maailma majanduses (Jällegi ostujõud per capita, muidu oleks olukord meie endi jaoks lihtsalt liiga nutune :D) on nad 122. kohal. Iraak on sealsamas lähedal.
Aga see on ka üpris lihtsalt seletatav. Korea on ikkagi maailma üks vanimaid tsivilisatsioone (isal ja pojal Kim'il õnnestus asjad Põhjas lihtsalt liiga perse keerata :D), ning Jaapan pole ka just tita...
Kurat. Iraak, Tigrise ja Eufrati vaheline ala, on ju ka üks üldiselt tunnustatud tsivilisatsiooni hälle, ja tõenäoliselt kirjakunsti sünnikoht :D
Okei. Oli huvitav teiega vestelda, aga nüüd olen ma selle postituse kallal veetnud juba 4 tundi, ilma mingile järeldusele jõudmata. Wikipeedia on tore koht kui oma kahtlustele kinnitust tahad saada, veel parem siis, kui selle kõrvale kohe uusi kahtlusi tekitada tahad ja ideaalne siis, kui on aega huvi pärast muud sodi teema kohta kõrvale lugeda, kuna informatsiooni on lihtsalt liiga palju :D. Minul, nagu teada, ei ole aega, ja kui ma kõik mis ma selle teema kohta teada sain, nüüd siia kirja paneks, oleks tõsiseid probleeme mu hullumajast väljas hoidmisega, grafomaania diagnoosiga.
Pealegi tahtsin ma üldse millestki muust rääkida:
MLF (Multilateral Force) oli idee, mis käidi 60-ndatel USA poolt välja vastukajana NATO Euroopa liikmete kurtmisele, et Euroopa tuumarelvakaitse Venemaa vastu oli suures osas USA kätes. Ameeriklased pakkusid lahendusena ühtset NATO laevastikku relvastatud tuumalõhkepeadega "Polaris"-rakettidega. Selleks ajaks oli ka Lääne-Saksamaa NATO liige, ning USA administratsiooni kritiseeriti mõnevõrra omal maal selle eest, et vanadele vaenlastele taheti nüüd tuumarelv anda. Sel teemal ka järgmine lookene:
Tom Lehrerilt on teisigi häid lugusid, soovitada võin "New Math" täisversiooni (8-ndsüsteemiga :D)
(Ahjaa, MLF ei saanud kunagi reaalsuseks, kuna see ei meeldinud UK-le. Britid väitsid nimelt, et pealveelaevastik oleks liiga haavatav. Nemad tahtsid asja teostada allveelaevadega. USA vihjas neile, et sellisel juhul oleks asi ikkagi suures osas USA mäng, kuna USA oli ainus NATO liige arvestatava tuumaallveelaevastikuga.)
Muide, lihtsalt, et juhuks kui kunagi vaja peaks minema: Mark Twaini kodanikunimi oli Samuel Langhorne Clemens.
New York Herald, 15.10.1900, Filipiini-Ameerika sõja esimesel aastal
"I wanted the American eagle to go screaming into the Pacific ...Why not spread its wings over the Philippines, I asked myself? ... I said to myself, Here are a people who have suffered for three centuries. We can make them as free as ourselves, give them a government and country of their own, put a miniature of the American Constitution afloat in the Pacific, start a brand new republic to take its place among the free nations of the world. It seemed to me a great task to which we had addressed ourselves. But I have thought some more, since then, and I have read carefully the treaty of Paris [which ended the Spanish-American War], and I have seen that we do not intend to free, but to subjugate the people of the Philippines. We have gone there to conquer, not to redeem. It should, it seems to me, be our pleasure and duty to make those people free, and let them deal with their own domestic questions in their own way. And so I am an anti-imperialist. I am opposed to having the eagle put its talons on any other land." --- Mark Twain
Ma arvan, see olukord on küllaltki sarnane sellega, mida näeme ameerikas praegu: Iraaki mindi hurraa ja rahva (enamiku) toetusega, nüüd on kaka püksis ja kõik süüdistavad vaest Bushi :D
Tegelikult on diil Ameerika-Filipiini sõjaga täpselt sama, mis oli WW II (Teine Maailmasõda) Jaapani ja USA ning praegu USA ja Iraagi vahel (Okei, jah, Jaapan oli tõesti ise agressor, mitte vastupidi). Filipiinid võeti üle, eesmärgiga luua seal stabiilne valitsus. 1935 aastal anti Filipiinidele iseseisvus (10-aastase üleminekuperioodiga). Üldiselt on seis ikka selline, et "Meie kord on parim kord". Nii Jaapanis WW II lõpul kui nüüd Iraagis pandi sisuliselt püsti "uus kord" USA eeskujul. Püüti seda ka Vietnamis teha, aga ei mänginud välja, hipid hakkasid pinda käima. Kuradi hipid, noh :D

See on üldse ameerika sõdadega üks tavaline probleem: Alguses on neil vähemalt oma rahva toetus, pärast saab aga omadelt ka kõige rohkem kriitikat (Vietnam ehe näide). Hmm...
"Kuhu küll kõik mälu jäi,
mis on sest nüüd saanud..."
Võiks arvata et pärast sama nalja väga mitmekordset kordamist võiks mõlemad pooled aru saada, et siin on muster.
Samas... Ei teagi mis sest arvata: Jaapan on ju väga hästi arenenud pärast USA okupatsiooni, ja Lõuna-Korea vehib jõudsalt järele, mõlemad on ostujõult per capita tugevamad kui näiteks... hmm, Eesti oma 40 kohaga?
Samas... Filipiinid hiilgavad hetkel ainult oma saja aasta jooksul kümnekordistunud populatsiooniga, maailma majanduses (Jällegi ostujõud per capita, muidu oleks olukord meie endi jaoks lihtsalt liiga nutune :D) on nad 122. kohal. Iraak on sealsamas lähedal.
Aga see on ka üpris lihtsalt seletatav. Korea on ikkagi maailma üks vanimaid tsivilisatsioone (isal ja pojal Kim'il õnnestus asjad Põhjas lihtsalt liiga perse keerata :D), ning Jaapan pole ka just tita...
Kurat. Iraak, Tigrise ja Eufrati vaheline ala, on ju ka üks üldiselt tunnustatud tsivilisatsiooni hälle, ja tõenäoliselt kirjakunsti sünnikoht :D
Okei. Oli huvitav teiega vestelda, aga nüüd olen ma selle postituse kallal veetnud juba 4 tundi, ilma mingile järeldusele jõudmata. Wikipeedia on tore koht kui oma kahtlustele kinnitust tahad saada, veel parem siis, kui selle kõrvale kohe uusi kahtlusi tekitada tahad ja ideaalne siis, kui on aega huvi pärast muud sodi teema kohta kõrvale lugeda, kuna informatsiooni on lihtsalt liiga palju :D. Minul, nagu teada, ei ole aega, ja kui ma kõik mis ma selle teema kohta teada sain, nüüd siia kirja paneks, oleks tõsiseid probleeme mu hullumajast väljas hoidmisega, grafomaania diagnoosiga.
Pealegi tahtsin ma üldse millestki muust rääkida:
MLF (Multilateral Force) oli idee, mis käidi 60-ndatel USA poolt välja vastukajana NATO Euroopa liikmete kurtmisele, et Euroopa tuumarelvakaitse Venemaa vastu oli suures osas USA kätes. Ameeriklased pakkusid lahendusena ühtset NATO laevastikku relvastatud tuumalõhkepeadega "Polaris"-rakettidega. Selleks ajaks oli ka Lääne-Saksamaa NATO liige, ning USA administratsiooni kritiseeriti mõnevõrra omal maal selle eest, et vanadele vaenlastele taheti nüüd tuumarelv anda. Sel teemal ka järgmine lookene:
Tom Lehrerilt on teisigi häid lugusid, soovitada võin "New Math" täisversiooni (8-ndsüsteemiga :D)
(Ahjaa, MLF ei saanud kunagi reaalsuseks, kuna see ei meeldinud UK-le. Britid väitsid nimelt, et pealveelaevastik oleks liiga haavatav. Nemad tahtsid asja teostada allveelaevadega. USA vihjas neile, et sellisel juhul oleks asi ikkagi suures osas USA mäng, kuna USA oli ainus NATO liige arvestatava tuumaallveelaevastikuga.)
Muide, lihtsalt, et juhuks kui kunagi vaja peaks minema: Mark Twaini kodanikunimi oli Samuel Langhorne Clemens.
Tellimine:
Postitused (Atom)
